mis jääb pidama kusagile kaugete mälusoppide
kõrvalistesse sadamatesse ja hirmus on mõeldagi
kui palju peidetud võitmata valu me endas kanname
aga niikaua ei hooli ma ei mitteteadmisest ei valust
kui tunnen oma seljal su tuttavaid sõrmi
püüan rütmistada enda jaoks sinu ebatasast hingamist
sest selles peitub kogu maailma teadmine
0 comments:
Post a Comment